Judith

                                       twēode
  ġifena in ðȳs ġinnan grunde.     Hēo ðār ðā ġearwe funde
  mundbyrd æt ðām mǣran Þēodne     þā hēo āhte mǣste þearfe,
  hyldo þæs hēhstan Dēman,     þæt hē hīe wið þæs hēhstan brōgan
5 ġefriðode, frymða Waldend.     Hyre ðæs Fæder on roderum
  torhtmōd tīðe ġefremede,     þe hēo āhte trumne ġelēafan
  ā tō ðām ælmihtigan.     Ġefræġen iċ ðā Hōlofernus
  wīnhātan wyrċean ġeorne     ond eallum wundrum þrymliċ
  ġirwan ūp swǣsendo.     Tō ðām hēt se gumena baldor
10 ealle ðā yldestan ðeġnas.     Hīe ðæt ofstum miċlum
  ræfndon rondwiġġende,     cōmon tō ðām rīċan þēodne
  fēran, folces rǣswan.     Þæt wæs þȳ fēorðan dōgore
  þæs ðe Iūdith hyne,     glēaw on ġeðonce
  ides ælfscīnu,     ǣrest ġesōhte.

.X.

15 Hīe ðā tō ðām symle     sittan ēodon
  wlance tō wīnġedrince     ealle his wēaġesīðas,
  bealde byrnwiġġende.     Þǣr wǣron bollan stēape
  boren æfter benċum ġelōme,     swylċe ēac būnan ond orcas
  fulle fletsittendum.     Hīe þæt fǣġe þēgon
20 rōfe rondwiġġende,     þēah ðæs se rīċa ne wēnde
  eġesful eorla dryhten.     Ðā wearð Hōlofernus,
  goldwine gumena     on gytesālum,
  hlōh ond hlȳdde,     hlynede ond dynede,
  þæt mihten fīra bearn     feorran ġehȳran
25 hū se stīðmōda     styrmde ond ġylede
  mōdiġ ond medugāl,     manode ġeneahhe
  benċsittende     þæt hī ġebǣrdon wel.
  Swā se inwidda     ofer ealne dæġ
  dryhtguman sīne     drenċte mid wīne
30 swīðmōd sinces brytta,     oð þæt hīe on swīman lāgon,
  oferdrenċte his duguðe ealle     swylċe hīe wǣron dēaðe ġesleġene,
  āgotene gōda ġehwylċes.     Swā hēt se gumena aldor
  fylġan fletsittendum     oð þæt fīra bearnum
  nēalǣhte niht sēo þȳstre.     Hēt ðā nīða ġeblonden
35 þā ēadigan mæġð     ofstum fetiġan
  tō his bedreste     bēagum ġehlæste,
  hringum ġehrodene.     Hīe hraðe fremedon
  anbyhtscealcas     swā him heora ealdor bebēad
  byrnwiġena brego,     bearhtme stōpon
40 tō ðām ġysterne     þǣr hīe Iūdithðe
  fundon ferhðglēawe,     ond ðā fromlīċe
  lindwiġġende     lǣdan ongunnon
  þā torhtan mæġð     tō træfe þām hēan
  þǣr se rīca hyne     reste on symbel
45 nihtes inne,     Nerġende lāð
  Hōlofernus.     Þǣr wæs eallgylden
  flēohnet fæġer     ymbe þæs folctogan
  bed āhongen     þæt se bealofulla
  mihte wlītan þurh,     wiġena baldor
50 on ǣġhwylċne     þe ðǣrinne cōm
  hæleða bearna,     ond on hyne nǣniġ
  monna cynnes,     nymðe se mōdiga hwæne
  nīðe rōfra     him þe nēar hēte
  rinca tō rūne ġegangan.     Hīe ðā on reste ġebrōhton
55 snūde ðā snoteran idese;     ēodon ðā stercedferhðe,
  hæleð heora hearran cȳðan     þæt wæs sēo hāliġe mēowle
  ġebrōht on his būrġetelde.     Þā wearð se brēma on mōde
  blīðe burga ealdor,     þōhte ðā beorhtan idese
  mid wīdle ond mid womme besmītan.     Ne wolde þæt wuldres Dēma
60 ġeðafian þrymmes Hyrde,     ac hē him þæs ðinges ġestȳrde
  Dryhten, dugeða Waldend.     Ġewāt ðā se dēofulcunda,
  gālferhð gumena * * * ðrēate,
  bealofull his beddes nēosan,     þǣr hē sceolde his blǣd forlēosan
  ǣdre binnan ānre nihte.     Hæfde ðā his ende ġebidenne
65 on eorðan unswǣslicne,     swylċne hē ǣr æfter worhte
  þearlmōd ðēoden gumena     þenden hē on ðysse worulde
  wunode under wolcna hrōfe.     Ġefēol ðā wīne swā druncen
  se rīċa on his reste middan     swā hē nyste rǣda nānne
  on ġewitlocan.     Wiġġend stōpon
70 ūt of ðām inne     ofstum miċlum,
  weras wīnsade     þe ðone wǣrlogan,
  lāðne lēodhatan,     lǣddon tō bedde
  nēhstan sīðe.     Þā wæs Nerġendes
  þēowen þrymful,     þearle ġemyndiġ
75 hū hēo þone atolan     ēaðost mihte
  ealdre benǣman     ǣr se unsȳfra,
  womfull onwōce.     Ġenam ðā wundenlocc
  Scyppendes mæġð     scearpne mēċe,
  scūrum heardne     ond of scēaðe ābrǣd
80 swīðran folme.     Ongan ðā sweġles Weard
  be naman nemnan,     Nerġend ealra
  woruldbūendra,     ond þæt word ācwæð:
  "Iċ ðē, frymða God     ond frōfre Gǣst,
  Bearn Alwaldan,     biddan wylle
85 miltse þīnre     mē þearfendre,
  Ðrȳnesse Ðrym.     Þearle ys mē nū ðā
  heorte onhǣted     ond hiġe ġeōmor,
  swȳðe mid sorgum ġedrēfed.     Forġif mē, sweġles Ealdor,
  sigor ond sōðne ġelēafan,     þæt iċ mid þȳs sweorde mōte
90 ġehēawan þysne morðres bryttan.     Ġeunne mē mīnra ġesynta,
  þearlmōd Þēoden gumena.     Nāhte iċ þīnre nǣfre
  miltse þon māran þearfe.     Ġewrec nū, mihtiġ Dryhten,
  torhtmōd tīres Brytta,     þæt mē ys þus torne on mōde,
  hāte on hreðre mīnum."     Hī ðā se hēhsta Dēma
95 ǣdre mid elne onbryrde,     swā hē dēð ānra ġehwylċne
  hērbūendra     þe hyne him tō helpe sēċeð
  mid rǣde ond mid rihte ġelēafan.     Þā wearð hyre rūme on mōde
  hāliġre hyht ġenīwod.     Ġenam ðā þone hǣðenan mannan
  fæste be feaxe sīnum,     tēah hyne folmum wið hyre weard
100 bysmerlīċe     ond þone bealofullan
  listum ālēde     lāðne mannan,
  swā hēo ðæs unlǣdan     ēaðost mihte
  wel ġewealdan.     Slōh ðā wundenlocc
  þone fēondsceaðan     fāgum mēċe,
105 heteþoncolne,     þæt hēo healfne forċearf
  þone swēoran him,     þæt hē on swīman læġ,
  druncen ond dolhwund.     Næs ðā dēad þā ġȳt,
  ealles orsāwle;     slōh ðā eornoste
  ides ellenrōf     ōðre sīðe
110 þone hǣðenan hund     þæt him þæt hēafod wand
  forð on ðā flōre.     Læġ se fūla lēap
  gēsne beæftan;     gǣst ellor hwearf
  under neowelne næs     ond ðǣr ġenyðerad wæs,
  sūsle ġesǣled     syððan ǣfre
115 wyrmum bewunden,     wītum ġebunden,
  hearde ġehæfted     in helle bryne
  æfter hinsīðe.     Ne ðearf hē hopian nō,
  þȳstrum forðylmed,     þæt hē ðonan mōte
  of ðām wyrmsele,     ac ðǣr wunian sceal
120 āwa tō aldre     būtan ende forð
  in ðām heolstran hām,     hyhtwynna lēas.

.XI.

  Hæfde ðā ġefohten     foremǣrne blǣd
  Iūdith æt gūðe,     swā hyre God ūðe
  sweġles Ealdor,     þe hyre sigores onlēah.
125 Þā sēo snotere mæġð     snūde ġebrōhte
  þæs herewǣðan     hēafod swā blōdiġ
  on ðām fǣtelse     þe hyre foregenġa,
  blāchlēor ides,     hyra bēġea nest,
  ðēawum ġeðungen,     þyder on lǣdde,
130 ond hit þā swā heolfriġ     hyre on hond āġeaf
  hiġeðoncolre     hām tō berenne,
  Iūdith ġingran sīnre.     Ēodon ðā ġeġnum þanonne
  þā idesa bā     ellenþrīste,
  oð þæt hīe becōmon     collenferhðe,
135 ēadhrēðiġe mæġð,     ūt of ðām heriġe,
  þæt hīe sweotollīċe     ġesēon mihten
  þǣre wlitegan byriġ     weallas blīcan,
  Bēthūliam.     Hīe ðā bēahhrodene
  fēðelāste     forð ōnettan
140 oð hīe glædmōde     ġegān hæfdon
  tō ðām wealgate.     Wiġġend sǣton
  weras wæċċende,     wearde hēoldon
  in ðām fæstenne,     swā ðām folce ǣr
  ġeōmormōdum     Iūdith bebēad
145 searoðoncol mæġð,     þā hēo on sīð ġewāt
  ides ellenrōf.     Wæs ðā eft cumen
  lēof tō lēodum,     ond ðā lungre hēt
  glēawhydiġ wīf     gumena sumne
  of ðǣre ġinnan byriġ     hyre tōġēanes gān
150 ond hī ofostlīċe     in forlǣtan
  þurh ðæs wealles ġeat,     ond þæt word ācwæð
  tō ðām siġefolce:     "Iċ ēow secgan mæġ
  þoncwyrðe þing,     þæt ġē ne þyrfen lenġ
  murnan on mōde.     Ēow ys Metod blīðe
155 cyninga Wuldor;     þæt ġecȳðed wearð
  ġeond woruld wīde     þæt ēow ys wuldorblǣd
  torhtliċ tōweard     ond tīr ġifeðe
  þāra lǣðða     þe ġē lange drugon."
  Þā wurdon blīðe     burhsittende
160 syððan hī ġehȳrdon     hū sēo hāliġe spræc
  ofer hēanne weall.     Here wæs on lustum.
  Wið þæs fæstenġeates     folc ōnette,
  weras wīf somod,     wornum ond hēapum,
  ðrēatum ond ðrymmum     þrungon ond urnon
165 onġēan ðā Þēodnes mæġð     þūsendmǣlum,
  ealde ġe ġeonge.     Ǣġhwylċum wearð
  men on ðǣre medobyriġ     mōd ārēted
  syððan hīe onġēaton     þæt wæs Iūdith cumen
  eft tō ēðle,     ond ðā ofostlīċe
170 hīe mid ēaðmēdum     in forlēton.
  Þā sēo glēawe hēt,     golde ġefrætewod,
  hyre ðīnenne     þancolmōde
  þæs herewǣðan     hēafod onwrīðan
  ond hyt tō bēhðe     blōdiġ ætȳwan
175 þām burhlēodum,     hū hyre æt beaduwe ġespēow.
  Spræc ðā sēo æðele     tō eallum þām folce:
  "Hēr ġē magon sweotole,     siġerōfe hæleð,
  lēoda rǣswan,     on ðæs lāðestan
  hǣðenes heaðorinces     hēafod starian,
180 Hōlofernus     unlyfiġendes,
  þe ūs monna mǣst     morðra ġefremede
  sārra sorga,     ond þæt swȳðor ġȳt
  ȳċan wolde;     ac him ne ūðe God
  lenġran līfes,     þæt hē mid lǣððum ūs
185 eġlan mōste.     Iċ him ealdor oðþrong
  þurh Godes fultum.     Nū iċ gumena ġehwæne
  þyssa burglēoda     biddan wylle
  randwiġġendra,     þæt ġē recene ēow
  fȳsan tō ġefeohte     syððan frymða God,
190 ārfæst Cyning,     ēastan sende
  lēohtne lēoman.     Berað linde forð,
  bord for brēostum     ond byrnhomas,
  scīre helmas     in sceaðena ġemong.
  Fyllað folctogan     fāgum sweordum
195 fǣġe frumgāras.     Fȳnd syndon ēowere
  ġedēmed tō dēaðe,     ond ġē dōm āgon
  tīr æt tohtan,     swā ēow ġetācnod hafað
  mihtiġ Dryhten     þurh mīne hand."
  Þā wearð snelra werod     snūde ġeġearewod
200 cēnra tō campe.     Stōpon cynerōfe
  secgas ond ġesīðas,     bǣron siġeþūfas,
  fōron tō ġefeohte     forð on ġerihte
  hæleð under helmum     of ðǣre hāligan byriġ
  on ðæt dæġrēd sylf.     Dynedan scildas
205 hlūde hlummon.     Þæs se hlanca ġefeah
  wulf in walde     ond se wanna hrefn,
  wælġīfre fugel;     wiston bēġen
  þæt him ðā þēodguman     þōhton tilian
  fylle on fǣgum.     Ac him flēah on lāst
210 earn ǣtes ġeorn,     ūriġfeðera,
  salowiġpāda     sang hildelēoð
  hyrnednebba.     Stōpon heaðorincas,
  beornas tō beadowe,     bordum beðeahte
  hwealfum lindum,     þā ðe hwīle ǣr
215 elðēodiġra     edwit þoledon
  hǣðenra hosp.     Him þæt hearde wearð
  æt ðām æscplegan     eallum forgolden
  Assȳrium,     syððan Ebrēas
  under gūðfanum     ġegān hæfdon
220 tō ðām fyrdwīcum.     Hīe ðā fromlīċe
  lēton forð flēogan     flāna scūras,
  hildenǣdran     of hornbogan
  strǣlas stedehearde.     Styrmdon hlūde
  grame gūðfrecan,     gāras sendon
225 in heardra ġemang.     Hæleð wǣron yrre,
  landbūende     lāðum cynne,
  stōpon styrnmōde,     stercedferhðe,
  wrehton unsōfte     ealdġenīðlan
  medowēriġe.     Mundum brugdon
230 scealcas of sceaðum     scīrmǣled swyrd,
  ecgum ġecoste,     slōgon eornoste
  Assiria     ōretmæcgas;
  nīðhycgende     nānne ne sparedon
  þæs herefolces,     hēanne ne rīċne,
235 cwicera manna     þe hīe ofercuman mihton.

.XII.

  Swā ðā magoþeġnas     on ðā morgentīd
  ēhton elðēoda     ealle þrāge
  oð þæt onġēaton     ðā ðe grame wǣron,
  ðæs herefolces     hēafodweardas
240 þæt him swyrdġeswing     swīðliċ ēowdon
  weras Ebrisce.     Hīe wordum þæt
  þām yldestan     ealdorþeġnum
  cȳðan ēodon,     wrehton cumbolwigan
  ond him forhtlīċe     fǣrspel bodedon,
245 medowērigum     morgencollan,
  atolne ecgplegan.     Þā iċ ǣdre ġefræġn
  sleġefǣġe hæleð     slǣpe tōbrēdan
  ond wið þæs bealofullan     būrġeteldes
  wēriġferhðe     hwearfum þringan,
250 Hōlofernus.     Hogedon āninga
  hyra hlāforde     hilde bodian
  ǣr ðon ðe him se eġesa     onufan sǣte
  mæġen Ebrēa.     Mynton ealle
  þæt se beorna brego     ond sēo beorhte mæġð
255 in ðām wlitegan træfe     wǣron ætsomne,
  Iūdith sēo æðele     ond se gālmōda,
  eġesfull ond āfor.     Næs ðēah eorla nān
  þe ðone wiġġend     āweċċan dorste
  oððe ġecunnian     hū ðone cumbolwigan
260 wið ðā hālgan mæġð     hæfde ġeworden,
  Metodes mēowlan.     Mæġen nēalǣhte
  folc Ebrēa,     fuhton þearle
  heardum heoruwǣpnum,     hæfte guldon
  hyra fyrnġeflitu,     fāgum swyrdum
265 ealde æfðoncan;     Assȳria wearð
  on ðām dæġeweorce     dōm ġeswiðrod,
  bælċ forbīġed.     Beornas stōdon
  ymbe hyra þēodnes træf     þearle ġebylde,
  sweorcendferhðe.     Hī ðā somod ealle
270 ongunnon cohhetan,     ċirman hlūde
  ond gristbitian     (gōde orfeorme)
  mid tōðon, torn þoliġende.     Þā wæs hyra tīres æt ende,
  ēades ond ellendǣda.     Hogedon þā eorlas āweċċan
  hyra winedryhten;     him wiht ne spēow.
275 Þā wearð sīð ond late     sum tō ðām arod
  þāra beadorinca     þæt hē in þæt būrġeteld
  nīðheard nēðde     swā hyne nȳd fordrāf.
  Funde ðā on bedde     blācne licgan
  his goldġifan     gǣstes ġēsne,
280 līfes belidenne.     Hē þā lungre ġefēoll
  frēoriġ tō foldan,     ongan his feax teran
  hrēoh on mōde,     ond his hræġl somod,
  ond þæt word ācwæð     tō ðām wiġġendum
  þe ðǣr unrōte     ūte wǣron:
285 "Hēr ys ġeswutelod     ūre sylfra forwyrd,
  tōweard ġetācnod,     þæt þǣre tīde ys
  mid nīðum nēah ġeðrungen     þe wē sculon nȳde losian,
  somod æt sæċċe forweorðan.     Hēr līð sweorde ġehēawen,
  behēafdod healdend ūre."     Hī ðā hrēowiġmōde
290 wurpon hyra wǣpen ofdūne,     ġewitan him wēriġferhðe
  on flēam sceacan.     Him mon feaht on lāst
  mæġenēacen folc     oð se mǣsta dǣl
  þæs heriġes læġ     hilde ġesǣġed
  on ðām siġewonge,     sweordum ġehēawen
295 wulfum tō willan     ond ēac wælġīfrum
  fuglum tō frōfre.     Flugon ðā ðe lyfdon,
  lāðra lindwerod.     Him on lāste fōr
  swēot Ebrēa     sigore ġeweorðod,
  dōme ġedȳrsod;     him fēng Dryhten God
300 fæġre on fultum,     Frēa ælmihtiġ.
  Hī ðā fromlīċe     fāgum swyrdum
  hæleð hiġerōfe     herpað worhton
  þurh lāðra ġemong,     linde hēowon,
  scildburh scǣron.     Scēotend wǣron
305 gūðe ġegremede     guman Ebrisce;
  þeġnas on ðā tīd     þearle ġelyste
  gārġewinnes.     Þǣr on grēot ġefēoll
  se hȳhsta dǣl     hēafodġerīmes
  Assiria     ealdorduguðe,
310 lāðan cynnes.     Lȳthwōn becōm
  cwicera tō cȳððe.     Ċirdon cynerōfe
  wiġġend on wiðertrod,     wælscel oninnan
  rēocende hrǣw.     Rūm wæs tō nimanne
  londbūendum     on ðām lāðestan,
315 hyra ealdfēondum     unlyfiġendum
  heolfriġ hererēaf,     hyrsta scȳne,
  bord ond brādswyrd,     brūne helmas,
  dȳre mādmas.     Hæfdon dōmlīċe
  on ðām folcstede     fȳnd oferwunnen
320 ēðelweardas,     ealdhettende
  swyrdum āswefede.     Hīe on swaðe reston,
  þā ðe him tō līfe     lāðost wǣron
  cwicera cynna.     Þā sēo cnēoris eall,
  mǣġða mǣrost,     ānes mōnðes fyrst,
325 wlanc, wundenlocc,     wǣgon ond lǣddon
  tō ðǣre beorhtan byriġ,     Bēthūliam,
  helmas ond hupseax,     hāre byrnan,
  gūðsceorp gumena     golde ġefrætewod,
  mǣrra mādma     þonne mon ǣniġ
330 āsecgan mæġe     searoþoncelra.
  Eal þæt ðā ðēodguman     þrymme ġeēodon,
  cēne under cumblum     on compwīġe
  þurh Iūdithe     glēawe lāre,
  mæġð mōdiġre.     Hī tō mēde hyre
335 of ðām sīðfate     sylfre brōhton,
  eorlas æscrōfe,     Hōlofernes
  sweord ond swātiġne helm,     swylċe ēac sīde byrnan
  ġerēnode rēadum golde;     ond eal þæt se rinca baldor
  swīðmōd sinces āhte     oððe sundoryrfes,
340 bēaga ond beorhtra māðma,     hī þæt þǣre beorhtan idese
  āġēafon ġearoþoncolre.     Ealles ðæs Iūdith sæġde
  wuldor weroda Dryhtne,     þe hyre weorðmynde ġeaf
  mǣrðe on moldan rīċe,     swylċe ēac mēde on heofonum,
  sigorlēan in sweġles wuldre,     þæs þe hēo āhte sōðne ġelēafan
345 tō ðām ælmihtigan;     hūru æt þām ende ne twēode
  þæs lēanes þe hēo lange ġyrnde.     Ðæs sȳ ðām lēofan Drihtne
  wuldor tō wīdan aldre,     þe ġesceōp wind ond lyfte,
  roderas ond rūme grundas,     swylċe ēac rēðe strēamas
  ond sweġles drēamas,     ðurh his sylfes miltse.